Hulljulge ehitaja eest vastutab tööandja

Ehituses on ohutusega praegu kindlasti paremad lood kui tervel viimasel kümnendil, leidis ehitusettevõtte OÜ Projekt ja Konsultatsioonid juhataja Kaido Kaasiku, kuid tema sõnul näiteks Skandinaavia maadega võrreldes on meil veel pikk tee minna.

Kaasiku sõnul on tema ettevõttes kindlad rutiinid, kuidas motiveerida töötajaid ohutult käituma. Kaasik tunnistas, et ­ainult töötaja teadlikkusele panustada ei saa, neile peab pidevalt meelde tuletama, et isikukaitsevahendid on ennekõike nende elu ja tervise säästmiseks, mitte inspektori tarbeks. Kaasiku hinnangul on inimesed aastatega endast rohkem hoolima hakanud. “Saadakse aru, et see on oma tervis ja oma elu. Üllataval kombel on nooremad inimesed tööohutuses isegi arukamad kui staažikad töötajad,” märkis ta.

Ka ASi Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Enno Põdra sõnul on ehitusohutuse olukord Eestis paranenud. “On juba norm, et iga töötaja isikukaitsevahendite põhikomplekti kuuluvad turvajalatsid, helkurvest ning kiiver, lisaks töö iseloomust tingituna täiendavad isikukaitse­vahendid,” rääkis ta.

Kaasiku sõnul hindavad pika staažiga töötajad end sageli üle. “Kohati tundub, et neil puudub hirm täiesti, nad on endas liiga kindlad,” märkis ta ja lisas, et üldjuhul ei jää ülehindamise tagajärjed tekkimata.

Kaasiku sõnul on katuste ja fassaadide ehituses turvatraksid elutähtsad ja keegi ei tohi endale hooletust lubada, nagu ka kiirustamist mitte. Kaasiku sõnul põhjustavadki just kiirustamine ja rabelemine suurema osa õnnetustest. “Seda nii objektil kui ka juba planeerimise ajal,” lausus Kaasik.

Ehitusfirma ASi Rand & Tuulberg ehitusjuhi Priit Vakmanni sõnul pakub nende firma peatöövõttu ning projektijuhtimist. Lõviosa tähelepanust on seega suunatud alltöövõtjate ühistegevuse koordineerimisele. Tööohutuses on paika pandud väga täpsed lepingulised ning seadusest johtuvad reeglid ja kontrollmehhanismid.

Ettevõttel on suhteliselt vähe töömehi – 15–20 oskustöölist –, kellest enamik on ette­võttes töötanud üle kümne aasta. “Kindlasti on töötajate teadlikkus ohutusest tõusnud, aga ka tööandja oskab paremini vajalikke tingimusi nõuda,” märkis Vakmann. Ta lisas, et teadlikuma osa töötajatest moodustavad üldjuhul firma projekti- ning objektijuhid, kelle väljaõppe tase ning kogemused lubavad juhendada ning reaalset tegevust objektil kontrollida.

Õnnetusjuhtumite korral vastutab töö­andja

Ohutusreeglitest kinnipidamine ei ole ainult töötaja elu ja tervise küsimus, vaid tähtis ka tööandja vaatenurgast. “Vastutab ju tööandja. Lisaks rahalisele kahjule saab enamasti kannatada ka ettevõtte maine,” märkis Kaasik.

Kaasikut kurvastab, et õnnetuste korral jääb alati süüdi ettevõtja, mis sest, et sageli on õnnetuses süüdi töötaja lohakus või hoolimatus. “Loomulikult on teatud juhtudel süüdi ka tööandja, kuid nii nagu elu näidanud on, on hoolimatus enda ja teiste tervise suhtes peamine õnnetuste põhjustaja,” märkis Kaasik.

Tema sõnul öeldakse õnnetuste põhjuseks sageli ka selliseid kohmakavõitu vabandusi, et ohutustraksid ei ole mugavad. “Ise arvan seevastu, et elus olla on väga mugav,” märkis ta. Igal töötajal on turvavarustuskomplekt, mida ta peab hoidma heaperemehelikult. Kui töötaja varustust ei kasuta, saab tööandja teda mõjutada näiteks töötasu kaudu, ütles Kaasik.

Sundmehhanismid on tõhusad vaid teatud piirini. Vakmann märkis veendunult, et sunnimehhanismidel, nagu trahvid ja sanktsioonid, on efektiivne toime vaid teatud piirini. “Inimeste empaatia ning haridus koos kogemuste ning avara silmaringiga on parimad garantiid,” märkis ta. Äärmiselt olulised on ka regulaarne kontroll ning juhendamine.

Vakmanni sõnul puutub ta alltöövõtjate seas tihti kokku juhtumitega, mis panevad tahtmatult küsima, kuidas mõjutada rahatrahviga inimest, kes selgelt vigastusi ega surma ei karda.

Liiga lüikesed ehitustähtajad soosivad kiirustamist

Ehitustähtaegu kiputakse tihti kokku suruma, ent see on ohtlik, ütles ehitusfirma ASi Rand & Tuulberg ehitusjuht Priit Vakmann. “Vähemalt riik peaks näitama eeskuju ega lubama töösse hankeid, kuhu on sisse kirjutatud kiirustamisest tulenevaid rikkumisi ja absurdseid täht­aegu. Tööõnnetused ning kiirustamine on seotud,” sõnas Vakmann.

Ligi 30% tööõnnetustest ehitustel moodustavad kukkumised kõrgustest. Aja säästu huvides asendatakse statsionaarsed tellingud või töölavad vahel redelitega, kuid see tõstab Vakmanni sõnul õnnetuse tõenäosust mitu korda. “Kiire tempo sunnib tihti tööohutuse tagamiseks vajalikke toiminguid ­eirama,” märkis ta.

Ohutus paistku välja juba eelarvest

Vakmann on veendunud, et selged ja lihtsad reeglid, kontroll ja nõudlikkus koos inimeste haritusega annavad parima tulemuse. Karistuste ja ettekirjutuste taustal ei tohiks unustada hästi korraldatud ja ohutute tööprotsesside eest ka tunnustada. “Ka eelarvetes tuleb ette näha vajalikus mahus vahendeid tööohutuse tagamiseks,” lausus ta.

ASi Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja ­Enno Põdra hinnangul esineb nii-öelda tüüpvigu õnnetuste põhjustajatena vähe, kuna nende tekkimise ohust ollakse teadlikud ning ohtude likvideerimiseks vajalikud meetmed nähakse ette tööohutusplaanides.

Põder ütles, et igal nädalal tuleb tööohutuse tagamine objektil üle vaadata. “Igapäevast kontrolli teeb ehitusplatsi meeskond, ettevõttesisest järelevalvet teeb kvaliteediosakond ning üldisemat kontrolli teevad divisjonijuhid,” loetles Põder. Lisaks jälgivad tööturvalisuse nõuetest kinni pidamist alltöövõtjad.

Autor: Kairi Oja, kaasautor